MUUSIKA
SULETUD MATERJALIDEGA:
1. Millal oli klassitsismiajastu?
18.saj. II pool-19.saj. I veerand
2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale?
Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgetevormiskeemidega
3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast?
1)Sümfoonia on klassikaliselt 4-osaline suurvorm sümfooniaorkestrile, mille I osa on sonaadivormis.2) Klassikaline sümfoonia järgib vorme ja struktuure täpselt, kui romantismi sümfoonia seda nii ei tee. Romantismiajastu sümfoonias varieeruvad instrumendid rohkem. Romantismiajastu sümfoonia on harmoonia, rütmi ja dünaamika seisukohalt palju väljendusrikkam.
4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“.
Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile.
5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil?
1)Keelpillid, puu- ja vaskpuhkpillid ja löökpillid.2) Täiustati sümfooniaorkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. Kasvasid orkestrite koosseisud.
6. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks?
Viin
7. Millal oli romantismiajastu?
19. sajandi keskel. Raske piirjooni sätestada.
8. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale?
Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskülad, vaheldusrikkamaks muutis nii rütmika kui ka tempode kasutus. Erilist tähelepanu pöörati dünaamikale, mis pidi edasi andma inimliku tundeskaala kõiki nüansse.
9. Seleta mõistet „programmiline muusika“.
Muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri.
10. Seleta mõistet „sümfooniline poeem“.
Programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee.
11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse?
Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus. Lõplikult kujunes välja klassikalise balleti reeglistik, kasutusele võeti varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik.
12. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused.
Operett on lühem kui ooper. Operett on tavaliselt lõbusasisulised. Peamine erinevus seisneb kergesti meeldejäävates meloodiates ja sõna suuremas osatähtsuses.
13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks?
Pariis.
AVATUD MATERJALIDEGA:
Klassikatähed 2014:
• Lühikokkuvõte saate eesmärkidest ja sisust. Mitut saadet õnnestus Sul vaadata?
Saade koosnem kuuest televooru otsesaatest ETV-s. ja Estonia kontserdisaalis toimuvast kontserdivoorust. Konkurs lõppes Estonia kontserdisaalis toimunud finalistide galakontsert. Finaalis olid Katariina Maria Kits, Henri Zibo, Elina Netšajeva. Henri Zibo žürii, Katariina publik. Võistlevad 8 noort klassikalise muusika interpreeti. Nendest võidab ainult üks, valiku teeb publik, igas saates langeb keegi välja, 3 saadet vaatasin
• Kes võistlejatest olid Sinu lemmikud? Põhjenda.
Taavi Orro, Tartu poiss
• Kes meeldis enim žüriist, miks?
Rannap
• Missuguseid uusi teadmisi saade Sulle andis? Mis saates kõige enam üllatas?
Mingeid olulisi teadmisi ei omandanud, võibolla see, et mõningaid uusi palasid kuulsin. Üllatas see, et minu vanused oskavad nii hästi muusikalisi instrumente kasutada.
• Missugused ettepanekud on Sul saate tegijatele järgmiseks hooajaks?
Erinevad voorud nd stof * I televoor / 9. märts 2014 "Virtuoosne tulevärk" - Võistleja peab esitama ühe kuni 3-minutilise virtuoosse pala või katkendi. * II televoor / 16. märts 2014 "Unustamatu meloodia" - Võistleja peab esitama ühe kuni 3-minutilise meloodilise pala. * III televoor / 23. märts 2014 "Koos superstaariga" - Võistleja peab esitama ühe kuni 3,5-minutilise teose koos partneriga. * Kontserdivoor / 26. märts 2014 - Võistleja peab esitama kuni 15-minutilise vabalt valitud kontserdikava, mis erineb televoorudes mängitavast kavast. * IV televoor / 30. märts 2014 "Parafraas" (töötlus) - Võistleja peab esitama kahe tuntud pala töötlused – üks töötlus klassikalisest muusikast, teine popmuusikast. Töötluste kestused on vastavalt kuni 2,5 minutit ja 1,5 minutit. * V televoor / 6. aprill 2014 "Raamist välja" (sünergia kunstiliikide vahel) - Esimeseks saab võistleja valida endale meelepärase filmikatkendi korraldaja poolt etteantud katkendite seast. Võistleja valib ja esitab katkendile sobiva meeleoluga muusika. Teise pala valik sõltub võistlejale loositud kunstiliigist – kirjandusest, kunstist, tantsust, arhitektuurist. * VI televoor / 13. aprill 2014 Finaal - Võistleja esitab kolm erinevat kuni 3-minutilist pala järgnevalt: tantsuline pala, programmiline pala ning pala, mis võistleja anded parimalt esile toob. Selgub konkursi võitja. * Finalistide galakontsert - Kontserdil esinevad kõik kolm finalisti. Iga finalist esitab koos ERSOga kuni 30-minutilise kava. Finalistid on Katariina Maria Kits, Elina Netšajeva ja Henri Zibo.
Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven
• Mis žanritele olid alusepanijaks, uuendused muusikas?
Haydn. Pani aluse instrumentaalmuusikale. Eelkõige peetakse teda keelpillikvartetti ja sümfooniažanri rajajaks. Uuendused: maneerlikud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid aj harjumatu harmoonia.
Mozart. Pani aluse klaverikontserdile. -----------------------------------------------
Beethoven. Tõi esimesena instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud
• Muusika / helikeele iseloomustus.
Haydn. Muusikaline käekiri oli kohe väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. sa. romantismile iseloomuliku väljenduseni. Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad.
Mozart. Ooperis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Muusikaliselt on nad kõik väga terviklikud.
Beethoven. Väljajoonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid (pimedus-valgus, elu-surm) ning pateetilisus ja heroilisus. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni kasutamine ja c-moll helistik.
• Mis liiki teoseid kirjutasid, missugused teosed on esiplaanil?
Haydn.Vokaalmuusikast oopereid, missasid ning oratooriume. Instrumentaalmuusikast sümfooniaid ning keelpillikvartette. Kuulsaimad: 6 „Pariisi sümfooniat“ ning „Lahkumissümfoonia“. Oratooriumid „Loonime“ ja „Aastaajad“.
Mozart.Oopereid ja sümfooniaid. Kuulsaimad on ooperid „Figaro pulm“ ja „Don Giovanni“ Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk „Jupiter“.
Beethoven.Klaverisonaadid, sümfooniad. Sonaatidest „Pateetiline“, „Appassionata“ ja „Kuupaistesonaat“. Tuntuimad sümfooniad: 3., 5., ja 9. sümfoonia.
Romantikud: Schubert, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Tšaikovski, Grieg, Sibelius.
• Mis žanritele olid alusepanijaks, uuendused muusikas?
Schubert. Pani aluse kammerlaulule. Oli esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse.
Chopin.Laiendas oluliselt valsside ja prelüüdide žanri. Ta lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandumisel pedaliseerimise abil.
Liszt.Liszt on uue žanri – üheosalise sümfoonilise poeemi looja.Rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju.
Verdi.
Wagner.Muutis oluliselt ooperit. Võttis kasutusele juhtmotiivid. Sageli järgnes teema esitlusele nii pikk arendus, nii et tekkisid Wagnerile tüüpilised lõputud meloodiad.
Tsaikovski.Vene rahvusliku balletimuusika rajaja.
Grieg.
Sibelius.
• Muusika / helikeele iseloomustus.
Schubert.Suutis inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi kordumatu eredusega väljendada.
Chopin. Iseloomulik on klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Looming koosnebki peamiselt klaverimuusikast.
Liszt. Püüdis hõlmata klaveri kõiki registreid. Tema etüüdid on mängutehniliselt ülikeerukad ning väga kõrget kunstilist kullaproovi kandvad šedöövrid.
Verdi.Muusika on kaunilt meloodiline. Ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks. Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele. Suurt rõhku pani libretodele.
Wagner.Tema põhiideeks oli muusika, sõna ja lavakujunduse sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagneri kunstiliseks ideaaliks oli aga katkematu sümfoonilise arenduse ja lavalise tegevusega muusikadraama. Võttis kasutusele juhtmotiivid.
Tsaikovski.Kogu helilooming on sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. Kuigi Tšaikovski balletimuusikas ei väljendu ehk nii komplitseeritud tundeelamusi kui tema ooperiloomingus, on selles ikkagi hingestatult meeldejäävaid meloodiaid ja erksaid rütme.
Grieg.Teostes kajastuvad kujundlikult Norra looduse, mütoloogia ja folkloori motiivid.
Sibelius. Sümfooniliste teoste väljenduslaad on eepiline. Värvirikas orkestrikäsitlus.
• Mis liiki teoseid kirjutasid, missugused teosed on esiplaanil?
Schubert.Üle 600 laulu. 9 sümfooniat. Üle 20 klaverisonaadi. Ooperid, laulumängud.
Chopin.Looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaverile. Üle 20 nokturni.
Liszt. 2 kooriga sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi. Oratooriumid ja vaimulikud teosed. 2 klaverikontserti, rohkesti klaveriteoseid.
Verdi.26 ooperit. „Nabucco“, „Traviata“.
Wagner.Ooperid. „Tristan ja Isolde“, „Niebelungide sõrmus“.
Tsaikovski.10 ooperit. „Jevgeni Onegin“, „Padaemand“. Balletid „Luikede järv“, „Pähklipureja“, „Uinuv kaunitar“.
Grieg.Üle 140 soololaulu, klaveripalade tsüklid, kolm viiulisonaati ning keelpillikvartetid. „Peer Gynt“
Sibelius. Seitse sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja süidid. „Lemminkäise süit“, „Karjala süit“, „Finlandia“.
Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi.
Tõnu Kaljuste * Asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkesti (1993) * Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja * Dirigeerinud 30 CD salvestamist * 2001. aastal lõpetas töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina * 2004. aastal käivitas uue projektiteatri Nargen Opera * 2004. aastal käivitas uue projektiteatri Nargen Opera
Paul Mägi
Hinnatud ooperidirigent.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia külalisprofessor.
Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent alates 2011. aastast
1978. aastal pani aluse Eesti Raadio Kammerorkestrile.
Andres Mustonen
Ta on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent
1972. aastal asutas Mustonen vanamuusika ansambli Hortus Musicus ning on olnud algusest peale selle kunstiline juht ja dirigent.
Rein Rannap * Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Ruja (1971-75 ja 1980-85) Noor-Eesti (1977-78) Hõim (1979-80) Alates 1971. aastast avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu „Raagus sõnad“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Ühes väikses Eesti linnas“ Lastelaulud, teatri- ja filmimuusika.
Raimond Valgre * Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. * Raimond Valgre tutvus viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna.
Neeme Järvi * Neeme Järvi on Eesti dirigent * 1960–1963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent, 1963–1979 selle peadirigent * 1963–1975 Rahvusooper „Estonia” peadirigent * Juhatanud kokku 157 orkestrit
Kristiina Poska * Eesti interpreet - dirigent ja koorijuht * Berliini Koomilise Ooperi dirigent alates 2012 * Saksa dirigendipreemia laureaat 2013
Rene Eespere * Rene Eespere - Eesti helilooja ja pedagoog * Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks * Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud * Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1978 - valitud kaks korda selle juhatusse * Juhtinud aastatel 1994-97 ja 2001-03 Eesti Kultuurikapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu * Mõtiskleb olemise salduse ja põhiväärtuste üle. Tuntuim teos on “Ärkamisaeg” (1983) * Enamasti heakõlaline muusika, kus ühinevad mängurõõm ja rituaalne patoos
Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM * Tegutsev kutseline meeskoor Tallinnas * Asutati 1944. aastal * Gustav Ernesaksa algatusel * Üle 5800 kontserdi * Hetkel 47 liiget * Peadirigent: Mikk Üleoja
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis
Kasvas välja väikesest raadioorkestrist (18.12.1926)
Asutamisajaks loetakse 1926.a
Repertuaar ulatub barokkteostest nüüdismuusika esiettekanneteni
Tegutseb Rahvusooper Estonias
Peadirigendiks on Neeme Järvi
Orkestrisse kuulub 100 muusikut
Neti- ja klassikaraadio * Esimene ainult Eesti muusikat mängiv internetiraadio * Eesti Rahvusringhäälingu programm * Alustas tööd 1. aprillil 1995. aastal * Teeb otseülekandeid muusikasündmustest ning ERSO kontsertidest * Harivad kultuurisaated ning kirjandussaated 