SISUKORD

SISSEJUHATUS 3 1. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT EHK SKP 4 1.1. Terminid 4 1.2. Sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisega seonduvad probleemid 6 2. MAKSUKOORMUS EUROOPA LIIDUS 8 2.1. Maksukoormus Eestis 10 2.2. Maksukoormus Lätis ning Leedus 11 KOKKUVÕTE 12 VIIDATUD ALLIKAD 13

SISSEJUHATUS

Maksusüsteemi abil kogutava osa suurus riigi sisemajanduse koguproduktist on suureks vaidlusallikaks igas riigis. Maksusüsteem peab vastama ühiskonna vajadustele ning seega on ka riigiti erinev, sõltuvalt tööealiste inimeste vähenemisest, elanikkonna vananemisest, väljarändest ning kõigist muudest majandust mõjutavatest teguritest. Maksusüsteemi eesmärgiks peaks olema ühiskonna elu reguleerimine sellisel viisil, et see oleks turvalisem ja õiglasem, oleks tagatud kõigi kodanike sotsiaalne ja materiaalne võrdsus ning rahulolu.
Käesolev referaat analüüsib Euroopa Liidu liikmeriikide jõukust lähtuvalt sisemajanduse koguproduktist ning vaatleb kui suure osa koguvad riigid tagasi maksusüsteemi ning tulusiirete kaudu. Referaadi eesmärgiks on keskenduda eelkõige Baltimaadele, kuna neil on kõige sarnasem lähiminevik, nad asuvad samas piirkonnas ning on oma arengus paljuski teineteisest sõltuvad.
Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti maksupoliitika uurimine ning selle kõrvutamine teiste arenenud riikide maksupoliitikaga.
Töö koosneb kahest põhilisest osast. Esimene osa järjestab Euroopa Liidu liikmesriigid SKP suuruse alusel ning analüüsib maksukoormuse osatähtsuse mahu erinevaid külgi koguproduktis. Teine osa vaatleb maksukoormuse suurust Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 2002-2012 ning võrdleb Baltimaade asukohta nii teiste liikmesriikide seas kui ka omavahel.

1. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT EHK SKP

Riigi maksukoormuseks on enamasti kombeks nimetada selle valitsuse poolt maksudena kogutud raha suhet sisemaisesse kogutoodangusse (Mängel, 2011), seega on oluline mõista ka nende terminite sisulist tähendust.

1.1. Terminid

Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) mingi perioodi (tavaliselt ühe aasta) jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus ning seda kasutatakse kõige sagedamini majanduse üldise suuruse mõõtmiseks. Algselt eristati lisaks SKP’le ka sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d, mis arvestas lisaks lõpphüsistele ka vahetoodangu müüki. Kuna Nõukogude ajal arvestati just SKT-d ühiskondliku koguprodukti sisse, ei ole tollased näitajad ka võrreldavad tänaste andmetega. Tänapäeval leitakse, et SKT oma algsel kujul ei oma majanduslikku sisu ning seepärast kasutatakse SKP-d ning SKT-d sünonüümidena, arvestades vaid lõpptoodangu hulka. Küll aga võib lisaks SKP-le ja SKT-le hinnata rahvamajanduse koguprodukti ehk RKP-d. Erinevalt SKP-st arvutad RKP kogutulu hulka kõik toodetud kaubad ja teenused, mis on toodetud antud riigis registreeritud ettevõtete poolt, hoolimata sellest kas nad ise ka füüsiliselt koduriigis asuvad. (Eurostat,2014)
Lisaks majanduse üldisele suurusele hinnatakse ka SKP’d ühe elaniku kohta ehk SKP per capita. See tähendab, et sisemajanduse koguprodukt on korrigeeritud rahvaarvu ja erinevate riikide hinnatasemetega ning võimaldab riikide elatustasemeid paremini võrrelda.
Tabelis 1 on reastatud 28 Euroopa Liidu liikmesriiki 2013.aasta SKP per capita alusel kahanevalt. Selle järgi on Euroopa Liidu jõukaimateks riikideks Luksemburg, Holland, Austria, Iirimaa ja Rootsi. Tabeli viimaste seas on aga Ungari, Läti, Horvaatia, Bulgaaria ja Rumeenia
Tabel 1. SKP per capita Euroopa Liidus 2013.aastal

Allikas: Autori koostatud Central Intelligence Agency – The World Factbook andmete põhjal

1.2. Sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisega seonduvad probleemid

Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast, mis tulenevad erinevatest grupihuvidest. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Paratamatult on grupihuvid niivõrd äärmuslikud, et kõiki rahuldavat kombinatsiooni luua pole võimalik - rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti suurt ümberjagamist, samal ajal vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Samuti sõltuvad eelistused vanusest, tegevusvaldkonnast, leibkonna suurusest ning kõigist teistest riigi majandusega seonduvatest teguritest. (Kilvits, 2014)
Maailmas rakendatakse kaht üksikisiku tulumaksustamise meetodit: proportsionaalne ning astmeline tulumaks. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaks ning Eestiga sarnase põhimõtte järgi maksustavad oma inimeste tulu Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari (Vassiljev, 2013). Arenenud Lääne- ning Põhja-Euroopa riikides kehtib aga hoopiski astmeline tulumaks. Astmeline tulumaks seisneb maksumäära progressiivsuses vastavalt sissetuleku suurusele – mida madalam on sissetulek, seda väiksem on maksumäär.
Tulenevalt grupihuvidest võib öelda, et sobiva maksusüsteemi loomine ning SKP ümberjagamise osakaalude määramine on riigi juhtorganisatsioonide ning riigi rahva vahel alati palju eriarvamusi tekitanud ning kõigile meelepärast süsteemi luua on võimatu.

2. MAKSUKOORMUS EUROOPA LIIDUS

Eesti kuulub alates 2004.aastast Euroopa Liitu ning võttis 2011.aastal kasutusele ühisvaluuta euro. Sellest tulenevalt võrreldakse ka Eesti majanduslikku edukust eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide nind Euroopa Liidu keskmiste näitajatega. Kuigi Andrus Ansip, Eesti endine peaminister, kutsus 2006.-ndal aastal rahvast üles seadma eesmärgiks jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka, pole ligi kaheksa aasta jooksul seda juhtunud. Oluline roll selle eesmärgi saavutamise puhul on ka optimaalselt kogutud maksude osakaal ning nende ümberjagamise meetmed.
Joonisel 1 on näha, et Eurostati raporti kohaselt on üldise maksukoormuse osakaal koguproduktist 2012.aastal võrreldes eelneva aastaga Euroopa Liidus tõusnud 38,8-lt 39,4-le protsendile. Tõus toimus ka euroala riikide puhul 39,5-lt 40,4-le protsendile. Ka 2013.aasta näitajad lubavad kasvavat trendi mõlemas tsoonis. (Eurostat, 2014)

Joonis 1. Kogutulu maksudest ja tulusiiretest - % SKP-st
Allikas: Eurostat

Suurima osakaaluga maksukoormusest 2012.aastal on liikmesriikides tööjõumaksud, hõlmates enam kui poole – 51%. Tööjõumaksud olid suurimad 24 liikmesriigis ning 13 euroala riigis. Sellele järgnevad tarbimismaksud (28,5%), mis olid suurimad neljas liikmesriigis. Väikseima osakaaluga olid kõigis liikmesriikides kapitalimaksud (20,8%). (Eurostat, 2014)
Eesti maksukoormus Euroopa Liidu riikidega võrreldes on pigem madal. Tabelis 2 on näha valdavat seaduspärasust astmelist tulumaksusüsteemi kasutavate riikide ning nende kõrgema maksukoormuse puhul. Euroopa Liidus kasutavad proportsionaalset tulumaksusüsteemi vaid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ning Ungari.

Tabel 2. Maksukoormus Euroopa Liidu riikides (protsent sisemajanduse koguproduktist)

Allikas: Autori koostatud Eurostati andmete põhjal
2012.aastal ületavad Euroopa Liidu 28 riigi keskmist maksukoormust Taani, Belgia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Itaalia ja Austria. Märkimisväärsed muutused maksukoormuses on toimunud eelkõige finants- ja majanduskriisi ajal. 2008.aastal langes Hispaania maksukoormus 38-lt 33,9-le protsendile, Küprose maksukoormus tõusis hüppeliselt 2007.aastal 35,8-lt 40-ni ning hakkas seejärel järk-järgult langema. Ka Ungari maksukoormus tõusis 2007.aastal 37,4-lt protsendilt 40,5-le ning Islandi maksukoormus langes 2008.aastal 40,5-lt 36,6-le ning 2009.aastal 33,8-le protsendile. (Tabel 1)
Kuna inimeste vajadused on piiramatud, ent ressursid piiratud, ei piisa tegelikult riigi heaolu hindamisel ainult SKP näitajatest, riigi heaolu hindamisel tuleb arvesse võtta palju erinevaid aspekte. Inimeste ellusuhtumine ja väärtushinnangud on väga erinevad. Mõned on vähese üle õnnelikud, teistel aga pole kunagi küllalt. Samuti on olemas ka erinevad rahulolu tüübid – materiaalne ja mittemateriaalne rahulolu, sotsiaalne ja vaimne rahulolu – need kõik hõlmavad erinevaid aspekte.

2.1. Maksukoormus Eestis

Eesti maksukoormus püsis alates 2000.-ndast aastast stabiilselt vahemikus 30-32%, 2009. aastal tõusis see hüppeliselt 36%-ni koguproduktist peamiselt aktsiiside tõusu tõttu, kuid sellegi poolest üldine maksulaekumine vähenes. Kaudsete maksude, milleks on peamiselt käibemaks ja aktsiisid, osatähtsus SKP-st tõusis 13-lt 15%-ni. Otseste maksude, milleks on tulu- ja omandimaksud, osatähtsus SKP-st on püsinud alates 2000.-ndast aastast 7-8% piires. Sotsiaalmakseid laekus 2009.aastal 13% SKP-st ning hasartmängumaksu laekumine vähenes 43%. Maksude osatähtsus SKP-st tõusis, kuna SKP langes varasema aastaga võrreldes 14,6%. (Eesti Statistikaamet, 2010)
2010.-ndal aastal langes Eesti maksukoormus nominaalse sisemajanduse koguprodukti kasvu ning maksulaekumiste vähenemise mõjul 34,3%-ni SKP-st. See viitab ekspordi suurele osakaalule majanduskasvus. Maksutulu osakaalu vähenemist mõjutas juriidilise isiku tulumaksu laekumine riigi- ja eraettevõtete kasumieraldistest ning tubakaaktsiisi varude kogumine ja sotsiaalmaksu tööturu negatiivne areng. (Laurits, 2011)
Eesti maksukoormus vähenes 2011. aastal tänu ekspordil põhinenud kiirele majanduskasvule 33%-ni. Lisaks vähendas maksukoormust kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete maksete osalise taastamise tehniline mõju. (Laurits, 2012)
2012. aastal oli Eesti maksukoormus jätkuvalt oluliselt madalm kui Euroopa Liidu keskmine, olles kõrgem vaid Bulgaaria, Iirimaa, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sveitsi maksukoormustest. (Kaarna, 2014)
Kuigi Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu liikmesriikide ming Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madalamate hulgas, on probleemiks küllaltki kõrge väikese- ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormus. Sellest tuleneb ka tööjõu väljavool naaberriikidesse, noorte lahkumine Eestist ning negatiivne iive.

2.2. Maksukoormus Lätis ning Leedus

Nii Läti kui Leedu on tuntud oma madala maksukoormuse poolest võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Sarnaselt Eestile on ka Lätis ning Leedus proportsionaalne tulumaksusüsteem, kuid maksumäärad on paljuski erinevad.
Eurostati 2011.aasta raporti põhjal oli Läti maksukoormus 2009.aastal 26,6% sisemajanduse koguproduktist, mis on ligi 9 protsendipunkti madalam kui Euroopa Liidu keskmine, olles sellega kõige madalama maksukoormusega riik Euroopa Liidus. Lätiga võrreldes oli Leedus ja Eestis maksukoormuse protsent SKP-st suurem vastavalt 2,7 ja 9,3 protsendipunkti. Eriti tugevalt mõjutas finants- ja majanduskriis Läti SKP-d, mis langes 2009.aastal 18%. (Eurostat, 2011)
2014.aastal on üksikisiku tulumaksu määr Lätis 24% ning käibemaks 21%. Erinevalt Eestist on Lätis sotsiaalmaksukoormus nii töötajal (10,5%) kui ka tööandjal (alates 24,09%-lt 23,59%-le). Sotsiaalmaksust finantseeritakse abi haiguse, töövõimetuse, vanaduse, emaduse ja töötuse tarvis. Miinimumpalk on Lätis 2014.aastal 320 eurot kuus. (Ministry of Finance of the Republic of Latvia, 2014)
2014.aastal on üksikisiku tulumaksu määr Leedus 15%. Tulumaksuvaba miinimumi määramisel võetakse arvesse isiku sissetulekute suurust, mitte üksnes palgatulu. Tööandja peab töötaja palgast kinni 3% sotsiaalkindlustusmaksu ja 6% ravikindlustusmaksu. Tööandja maksab sotsiaalkindlustusmakseid 31% ulatuses. (Ministry of Finance of the Republic of Lithuania, 2014)
Joonisel 2 on näha, kuidas Eesti maksukoormus on võrreldes Läti ja Leeduga olnud konstantselt kõrgem. Vaid 2006.aastal olid need Eestil ja Lätil võrdselt 30,8% SKP-st. Kõige suurem maksukoormuse erinevus oli 2009.aastal Eesti ja Läti vahel – tervelt 6,1%. Läti ja Leedu on liikunud sarnast joont pidi.

Joonis 2. Baltimaade maksukoormuse muutused aastatel 2002-2012
Allikas: Autori koostatud Eurostati andmete põhjal

KOKKUVÕTE

Riikide osa majanduse reguleerimisel kipub ka kõige liberaalsema majanduspoliitikaga riikide puhul järjest kasvama, kuid oluline ei ole mitte ainult ümberjagamise määr, vaid ka SKP suurus.
Referaadi eesmärgiks oli vaadelda ja võrrelda Baltimaade maksusüsteeme Euroopa Liidu näitajatega. Läbi aastate on Eesti, Läti ja Leedu olnud väikseima maksukoormusega riikide hulgas. Seda tingib ka proportsionaalse maksusüsteemi kasutamine. Baltimaades omavahel on kõige suurem maksukoormus Eestil, seejärgel Lätil ning Leedul. Leedu on korduvalt olnud koguni kõige väiksema maksukoormusega riik EL-is.
Peamised muudatused maksusüsteemide osakaalus koguproduktist on tekkinud tänu finants- ja majanduskriisile. Sel perioodil kõikusid kõigi liikmesriikide maksukoormuse näitajad, kuid enim mõjutas see proportsionaalse maksusüsteemiga riike, sest astmelise tulumaksu puhul väärtustatakse omadus olla majandustsükli automaatseks stabilisaatoriks ning see on ka põhjus, miks paljud majandusteadlased saavitavad ka astmelist maksusüsteemi Eestile. Üldjoontes võib Baltimaade majandust pidada stabiilseks ning jätkusuutlikuks.

VIIDATUD ALLIKAD

GDP on a purchasing power parity basis divided by population as of 1 July for the same year.
- The World Factbook. https://www.cia.gov/library/publications/the-world factbook/fields/2004.html. (7.12.2014)

Kaarna, R. Eesti maksud jäävad Euroopas madalamate hulka – Rahandusministeerium. http://blogi.fin.ee/2014/11/eesti-maksud-jaavad-euroopas-madalamate-hulka/. (5.12.2014)

Kilvits, K. (2014). Majanduspoliitika konspekt.

Laurits, R. Eesti maksukoormus oli 2010. aastal Euroopa Liidu keskmisest madalam.
- Rahandusministeerium. http://www.fin.ee/eesti-maksukoormus-oli-2010-aastal-euroopa-liidu-keskmisest-madalam/. (04.12.2014)

Laurits, R. Eesti maksukoormus langes 2011. aastal. Rahandusministeerium. http://www.fin.ee/eesti-maksukoormus-langes-2011-aastal/. (04.12.2014)

Maksukoormust tõstsid kaudsed maksud. Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/37875. (15.12.2014)

Mängel, T. Maksukoormus Euroopa riikides – Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 11.05.2011. a kiri nr 5

SKP piirkondlikul tasandil. Eurostat. http://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/extensions/EurostatPDFGenerator/getfile.php?file=82.131.13.87_1418780069_21.pdf. (7.12.2014)

Tax system in Latvia. Ministry of Finance of the Republic of Latvia. http://www.fm.gov.lv/en/s/taxes/. (15.12.2014)

Taxes in Lithuania. Baltic Legal. http://www.baltic-legal.com/taxes-in-lithuania-eng.htm. (15.12.2014)

Vassiljev, R. Astmeline tulumaks – edukate riikide maks. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rannar-vassiljev-astmelinetulumaks-edukate-riikide-maks.d?id=65552068. (04.12.2014)